fitclub.ee
Meie facebookis

Hoia selg liikumises

Selg peab lugu liikumisest, kuid pelgab äkilisi liigutusi ja raskete esemete tõstmist. Seljavalu võib ennetada profülaktikaga, kui aga  selgroog oma olemasolust valuga märku annab, siis ei tasu  jääda ootama, et küll läheb üle – raviga ja/või ravivõimlemisega peab alustama kohe. Painduva ja tugev selja nimel tasub ja peab ennast liigutama.

Sageli juhtub nii, et kui selg on terveks saanud ja ravivõimlemise kuur läbi, mõtleb patsient: oeh, nüüd ometigi võin jälle lõdvemalt võtta ja pääsen igapäevasest painutamisest-kõverdamisest-higistamisest. Kui  selg hooletusse jätta, annavad haigussümptomid endast üsna pea taas märku. Et selg püsiks painduv, on vaja ennast liigutada. Selgroog vajab liikumist, et saada kätte vajalikud toitained ainevahetusest ja vereringest. 8tunniste tööpäevade järel võib olukord muutuda nii hulluks, et liikumine vabal ajal ei suuda kahjustusi korvata.
Kui lülisammas ei saa piisavalt liikuda ega toitaineid, võib see paigast minna üllatavalt hõlpsasti, vaid kergest asendi muutmisest, lihtsalt äkki lööb selga meeletu valu, nagu oleks saanud noahoobi.

Mis lahti?
Tavalisemad seljahädad on venitus, selgroo lülivaheketta väljasopistus, lülivaheketta song ja mitmesugused selgroolülide haigusnähud. Umbes 80% hädadest pole justkui mingit erilist põhjust. Laias laastus pool seljahädadest tuleneb lülivaheketta või selgroolülide kahjustustest. Peaaegu iga kümnes inimene kannatab ishiaselaadsete seljavaevuste käes. Tõsiseid haigusi, nagu näiteks lülisambareumat, esineb vaid 1% rahvastikust.
Seljavalude täpset põhjust ei saadagi alati teada, sagedamini tulenevad need lülisammast ümbritseva pehmete kudede kahjustumisest või lülivaheketta, lihaste või liigesesidemete (ligamentide) venitusest. Vahel võib lülivahekettasse tekkida rebendeid, millest areneb välja lülivaheketta song.
Seljahädad hiilivad ligi ka aastatega, lülisamba liikuvust reguleerivad lülivahekettad kuivavad ja muutuvad madalamaks, mistõttu selg jäigastub. Raske füüsiline töö ja/või ametile iseloomulik sundasend töötades (nt hambaarstid, kosmeetikud, autojuhid, maalrid), vähene liikumine, seljatraumad, ülekaal, stress, pidev rooli taga istumine ja suitsetamine kiirendavad lülivaheketaste vananemist.
Suurem osa seljavalude sümptomitest möödub 2–3 nädalaga, kuid neil on halb komme tagasi tulla. Paljudel esineb korduvaid seljavalu perioode – kui järjekordne hoog möödub, siis saab taas normaalset elu elada, kas väga väheste sümptomitega või parimal juhul päris ilma.
Patsient peab arsti juurde kiirustama kohe, kui märkab, et selg on tundetu või alajäsemete lihased loiud, esineb raskusi urineerimise ja/või roojamisega. Sama tee tuleb jalge alla võtta siis, kui esinevad valud, mis ei anna järele üheski asendis või millega kaasneb kerge palavik.

Koduseid nippe
Varem oli paljudel arvamus, et seljavalule teeb head puhkus, ning jäädi voodisse lebama. Nüüd soovitatakse voodirahu vaid paariks päevaks haiguse kõige ägedamal perioodil, seejärel aga hakata ennast tasapisi liigutama, nii palju kui valu vähegi lubab.
Külm kompress on turvaline ravivõte, kuid sellega peab olema ettevaatlik ega tohi ennast ära külmetada. Soe kompress seevastu võib seisundit halvendada, vaatamata sellele, et hetkeks tundub soe küll hea. Nii mõnigi seljahäda käes kannatanu on rääkinud, kuidas tal pärast sauna oli hoopis parem olla, kuid järgmisel päeval oli olukord kaks korda hullem. Kuid teisalt jälle võib soojus leevendada lihaskrampe. Tavaliselt soovitatakse soojenduskuuri teha mitte kauem kui 20 minutit.

Tähtis on hoida selg liikuvuses ja püüda tugevdada lülisammast toetavaid lihaseid.

Et selg püsiks terve
  • hoolitse kõigepealt oma kõhu-, selja-, külje- ja jalalihaste tugevuse eest, sest need kõik toetavad lülisammast
  • venita ja lõdvesta pingul lihased, nii et need oleksid täiesti lõdvad (pidev lihaspinge lööb sassi ainevahetuse ja tekitab kõhukinnisust)
  • püüa seljale anda nii koormust kui ka puhkust (ka haige selg vajab liikumist, voodisse vedelema ei tasu jääda)
  • kui töötad istuvas asendis, siis katsu meeles pidada, et asendit peab aeg-ajalt muutma, kui kiire töö ka käsil poleks (ringutamine ja jalgade tõstmine lauale on lubatud)
  • väldi ettepoole kummargil olemist pikka aega (nii mõnigi selg on paigast ära läinud hambaid pestes või tolmuimejaga koristades)
  • kui pead tõstma midagi tõeliselt rasket, kutsu sõber appi (unusta seisukoht: saan ise kõigega hakkama)
  • kui ees seisab näiteks kolimine, siis mõtle enne hoolega järele, kas ikka tasub endal iga mööblitüki või raamatukasti otsast kinni haarata. Tõenäoliselt on mõistlikum tellida kolijamehed ja ise tassida kergemaid asju. Terve seljaga saad sellise elumuutuse juures palju kasulikum olla.

Maga õiges asendis
Seljavalude teket aitavad ära hoida õige tööasend, piisav hulk puhkepause sundasendis olemise vahel ning selga säästvad kandmis- ja tõstmisviisid. Voodi peab olema niisugune, kus lülisammas oleks võimalikult loomulikus asendis. 
Seljavalude puhul ei pea lamama kõval alusel, nagu vanasti arvati, ja roniti sel puhul lausa põrandale magama. Voodimadrats peab olema ühtlane, mitte liiga sisse vajunud, et selgroog oleks magades õiges asendis. Kui keha on lohus, vajub selg ära ja hakkab suruma närvijuurtele – nii lähevad lihased pingesse ja selg hakkabki valutama. Kui vähkred kogu öö, otsides õiget asendit,  ei saagi õieti magada ning hommikul ärgates on selg kange ja valus.
Tänapäeval on olemas ka spetsiaalsed madratsid, mis säilitavad keha füsioloogilised kõverused: kehaosad vajuvad madratsi sisse nii parajasti, et selg jääb sirgeks.

Välisajakirjandusest refereerinud Viivi Variksaar

Jaga teistega:Jaga seda uudist Twitteris Twitter  

http://www.fitness.ee/http://www.fitshop.ee
Copyright © FitClub